Baaris töötamisest niipalju, et olen restos ikka edasi...Täna alustasin kl 8 ja magasin peaaegu sisse - mul oli 20 minutit aega, et end valmis seada ja tööle jõuda. Lihtsalt vajutasin äratuskella kinni...õhtust vahetust alustan kl 19, ilmselt restos ja siis lähen baari üle. Lõpetan kl 24 ja homme kl 8.30 jälle tööle. Päeval paus ja õhtul jälle 19-00.30 Nii see elu läheb. Ma ei mäleta, millal ma normaalselt magasin... Jutustame alati Lillaga hilistel õhtutundidel... Baaris polnud väga vigagi, hea vaheldus, aga eile oli vähe rahvast ka. Täna on siin kabaree, seega palju sebimist. Ausalt öeldes see ühe koha peal seismine oli jalgadele paras surm. Peab ära harjuma. Sain eile ka teada, miks mind baari pandi...igal asjal peab ikka põhjus olema...nad tahavad näha, kuidas ma klientidega suhelda oskan, sest restos on oluline kiirus, ühesõnaga töötad nagu robot. Aga baaris on vaja olla lõdvestunud, klientidega suhelda, et saada võimalikult head tippi (tipp on ühine, baarman jagab seda vastavalt oma ära nägemise järgi, aga eile sain minagi 3 euri (nii et saan oma kõnekaarti laadida, mida ma küll eriti ei kasuta). Point on selles, et kui ma baaris failin, siis ilmselt rohkem seal ei tööta, aga vara on selle pärast stressata.

...siin on mingid nõmedad reeglid ka. Varem võisime enne tööpaeva ise endale resto buffeest hommikusöögi valida, aga nüüd saame kukli ja juustuviilu + keeksitüki. Pärast hommikuse vahetuse lõppu võime õgida palju tahame, AGA kuna lõuna on kl 13, seega 2h varem pole mõtet end täis toppida, aga söömata ka ei saa jätta, sest õhtusöök on kl 22 (täna nt mul parast kl 24, aga kuna ma nii hilja ei söö, siis pean ise vaatama, kuidas pärast kl 13 söödud saan). Samuti ei saa me enam baarist tasuta jooke kl 12-16...

...sain ka teada, mille alusel mind Minos hotell välja valis. Nimelt keelte oskuse (rootsi keele) ja foto alusel :D

Loodetavasti ei saa minust frappe sõltlast ;) Kui sinna piisavalt piima panna, siis pole kohvi maitset tundagi. Kes tahab, proovib teha - 2 tl lahustuvat kohvi, suhkrut vastavalt maitsele ning natuke vett. Kogu kupatus tuleb vahule ajada (nt sheikeris), lisada jääkuubikud, piim ja vesi. Valmis nautimiseks! Siin kasutatakse selle tegemiseks kahjuks väga rasvast piima (7,5%!) nii et tihti seda endale lubada ei saa. Samuti tuletan endale meelde, et see on kohv ja mu organismil ei ole seda vaja :D

Täna õhtul kl 18.30-01 olen baaris tööl. Huvitav saab olema. Täiesti nullist on vaja õppida. Vähemasti mingigi areng ehk toimub, lisaks kiiruse saavutamisele (laudade koristamises ja nugade-kahvlite poleerimises)... Hommikul olin 1,5h ka restos abiks. Homme ja teisipäeval aga taaskord baaris, kl 17-01. Ei teagi, kas see saabki mu uueks graafikuks. Väga viga sel ei ole, vaba aega on piisavalt ja unetunde ka (võrreldes praegusega), aga 8h jutti...duuhh. Eks ma näe täna , mida tegema pean hakkama. Lähipaevadel saan kirjutada juba uuest töökorraldusest.

Ahjaa, mõned paevad tagasi sadas siinoleku jooksul esimest korda vihma - ~5 min. Peale selle pole siin vihma tulnud 6 nädalat...Ma imestan, et siin üldse midagi õitseb...

Noemi vallandati :'( Teisipäeval sai ta teada, et on kolmapaeval vaba, aga kuna ta oli oma vabad päevad juba ära kasutanud, hakkas ta asja uurima. Ning siis ütles hotelli omaniku tütar talle südamerahuga, et enam ta Minos hotellis ei tööta. Kusjuures Noemi kartis seda kogu aeg, aga see tundus mulle nii ebareaalne...kuid osutus tõeks. Täna lendab ta tagasi koju Ungarisse. Kui ta põhjust küsis, siis talle öeldi, et ta pole arenenud (mis paikapidavast arengust saab rääkida nädalaga), ta on aeglane ja et ta ei oska tiimis töötada. Täna ütles üks resto vanemtöötaja mulle, et Noemi ei peaks lahkumist võtma iskiklikult, sest neil ei ole nii palju töötajaid vaja ja keegi pidi minema. Varem oleks tulnud sellele mõelda!!! Ju siis oli hotelli omanikel (eriti nende tütrel, kes on kõigest 25a) midagi tema vastu ka... Pmslt võib igaüks (=praktikandid) siit järelikult minema lennata, st äkki lasevad minu ja Lilla ka lahti, kui kliente vähemaks jääb. Kuigi hotelli omanik lasi ühel resto töötajal mulle edasi öelda, et ma olen väga hea, samuti öeldakse mu kohta kiire ning meeldiv...Tundub, et Lillaga oldakse rahul, kuigi tal on kiirust vaja, õpib. Lisaks sellele on ta mõnikord baaris tööl, nö ettekandja. Seal pidavat abi vaja olema. Hea meelega prooviks ka, kuigi Lilla väga vaimustuses ei olnud...

Neljapäeval võtsime Lillaga aktiivselt osa kreeka õhtust hotellis, tantsisime ning jõime lahkelt hotelli kulul. Tol õhtul pakuti meile ka traditsioonilist kreeta Rakit, mis on viinamarjade baasil toodetud ~34 promilline alkohoolne jook ;) Siis kutsus üks töökaaslane (vastuvõtust) meid edasi peole, millele ka läksime. Meiega liitus ka hotelli animaator, 20-aastane poiss Slovakkiast. Istusime alguses mingis pubilaadses kohas, kus nad grillisime ja jõime rakit. Pärast suundusime edasi baari, õnneks ei pidanud me sentigi maksma, kuid meil ei ole aimugi, kes maksis. Olime seltskonnaga koos ja ei näinud ausalt öeldes kedagi, kes oleks rahaga sehkendanud. Lilla arvas, et äkki tutvuste kaudu said tasuta, aga ma ei usu. Järgmine paev oli õnneks vaba, sest magama jõudsime alles varahommikul :D

Nüüd siis oleme Lillaga kahekesi korteris. Kahju, et Noemi ära läheb. Ta on nii särav isiksus, saime kahe nädalaga lähedaseks, rääkisime pmslt kõigest ning lollitasime. Elu aga läheb edasi...

Suveniirid-kingitused

Pere, sõbrad, tuttavad - kui teil on soove, midagi Kreetalt (Kreekast) saada, siis lisage oma soov kommentaaridesse! Eks ma ajapikku üritan neid täita!

Hania asendus Preveliga – 30 kilomeetrit saare lõuna suunas, Liibanoni mere ääres, kus jõgi suubub merre. Leidsime juhuslikult ühe turismibüroo reede õhtul ning kuna reis sinna on ainult laupäeviti, siis kasutasime võimalust. Hinnaga 26€ + 10€ laeva reisi eest. Oleksime võinud ka selle maa jala minna, mis laevaga sõitsime, aga 600 astet trepist alla (ja pärast üles) 36-kraadises kuumuses – ei, aitäh! Lisaks Prevelile nägime ka Kourtalise kuristikke ja Plakiase randa. Kogu reis kestis 10h. Iga kulutatud sent oli seda elamust väärt!

Reedel käis Katrina ka Rethymnonis ja saime kokku. Mõnikord on isegi 10km pikk maa, aga me kohtume veel ;) Jama on see, et saame alati imelikul ajal teada oma vabad päeavad, mõnikord alles õhtuse vahetuse lõpus. Eile sai Noemi hommiku vabaks, aga õhtul pidi tööle tulema. Täna on mul sama seis ja Noemi on üldse täiesti vaba! Ma tahaks ikka tervet päeva vabaks, aga hommikune pikem uinak ei teinud üldse paha ;) Üldiselt tahaks nii Lilla kui ka Noemiga ühiseid vabu päevi, et kuskile tripile minna :) Ootame veidi oma tingimuste esitamisega!
Laupäeva õhtul lisandus meie seltskonda teine ungari tüdruk – Lilla. Eilsest töötab ka restoranis ja mina olen tema õpetaja, ülemus määras. Inna sõnul läheb ta baari üle, aga isegi ei tea, kas uskuda või mitte. Noemi pidi ka pärast esimest nädalat baari minema ja mind pidid ka kuskile mujale ümber paigutama, aga näha ei ole. Aega ju on, aga ma ei usu, et ma restost kuskile pääsen … Lilla on muidu tore, aga ta on palju inglise keelt unustanud (kuigi õppis osa ained keskas inglise keeles), aga aru saab ja suudab end väljendada ka! Muidugi on nüüd rohkem ungari keelt korteris. Mingi hetk plaanib Noemi minema minna. Ta arvab, et teda võidakse ikka veel vallandada, mida ma ei tahaks uskuda. Aga ta ei plaani siin 3 kuud kindlasti mitte olla. Eile taheti talle anda uued kingad, sest tema omad teevad ülemuse sõnul häält, kui ta kõnnib. Mitte, et ma oleks midagi kuulnud. Lillal oli sama probleem. Oleks siis normaalsed kingad, aga ei - eest lahtised, mingid tuhvlid. Ja siis see peab olema 4* hotell (ja restoran). My ass... Igastahes Noemi ütles ülemusele, et tema arvates need kingad ei sobi 4* hotelli ja pärast teiste töötajate kreekakeelset arutelu võis ta kingad tagasi anda. Eks ole näha, mis saab, aga Lilla kingad olid normaalsed. Minu omade kohta ei ole siiani veel keegi midagi öelnud...
Leidsin linnas ühe turismibüroo, kus on tasuta wifi. Kasutan oma vabal hommikupoolikul seda teenust ;) Kuna paljudes kohtades on päeval siesta (ja nii ka siin), siis on selle wifi kasutamise võimalused piiratud... Ühendus, mida kodus varastasime ei funka ikka veel :'( Ma kardan, et ei hakkagi funkama :( Eks ma üritan sellega harjuda. Kuulmiseni!

Vaatamata sellele, et Irina tegi meile selgeks, et peaksime siin olemise eest hullult tänulikud olema, tundub meile, et rääkimisel oli efekt...kas pikaajaline - eks ole näha. Otsene ülemus ega teised restorani töötajad pole midagi öelnud, aga olen kindel, et nad teavad juhtumist. Miski, mis mind veel häirib, on see, et meile ei anta jootraha, kuigi rabame nii, et veri ninast väljas. Klientide heaolu ennekõike!!!

Alexandra kolis eile korterist välja, sest ta sugulane Moldaaviast hakkab ka siin toateenijana praktikale ning kuna too viidi kohe teise korterisse, siis läks Alexandra ka. Saan temast täiesti aru, seda enam, et saab Tatjanaga (sugulane) oma emakeeles suhelda ning et inglise keelt nad ei oska. Laupäeva hilisõhtul ehk siis homme tuleb juurde meile korterisse üks Ungari tudruk, kes hakkab ka restos praktikale :) Seega liigume kõik samadel kellaaegadel.

Homme taaskord vaba päev ning Naomil ka! Ilmselt võtame ette reisi Haniasse!

Võtsin täna julguse kokku ja helistasin Irinale, kes töötab Job Trusti agentuuris, mille kaudu siin olen. Kuna ka Naomil oli tekkinud samasugune arvamus tööst ja asjadest, siis helistasin meie nimel. Tahtsime lihtsalt saada Irina arvamust. Probleemid meie jaoks on, et meid ei kohelda teistega tööalaselt võrdselt, st et peame poleerima nuge-kahvleid-lusikaid ning klaase rohkem kui teised, samuti ei anta meile jootraha. Lisaks eirab ülemus enda tehtud reegleid, nt et köögis ei sööda, aga ainult valitud saavad selle keelu rikkumise eest sõimata. Ma ei saa aru, miks on nt ühe arbuusiviilu söömine köögis keelatud…jne. Irina organiseeris kohe aga kohtumise hotelli juhatajaga, selle asemel et ise telefoni teel selgitada, sest seda ta kohtumisel tegi. Rääkisid, et kuna me oleme algajad ja praktikal, siis meil on teistsugused tööülesanded nö madalama klassi omad ja see on täiesti normaalne nende jaoks. Näiteks ütles Irina, et tal on endal kontoris praktikandid, kellel ta laseb ka kontorit pesta ja lisas a’la et selleks praktikandid ongi. Point oli selles, et aste astmelt tuleb end üles töötada. Aga ma ei ole nii loll, et 3 kuud õpin nuge ja kahvleid poleerima. Töö tööks, aga kogu asja mõte on, et me lihtsalt ei tunne, et oleksime teiste restorani töötajatega võrdväärsed. Kuna Irina tegi suhteliselt selgeks, et oleme madalaimal astmel hierarhias, siis küsisin „So, I can not expect to be equal with others, if I got it right“ mille peale ta vastas: „You are equal with others“. Oleksin tahtnud küsida „In which way?“ aga ei hakanud surkima. Sain teada, et hotelli töötajad on minuga (väga) rahul, mis oli mulle üllatuseks, sest ma ei lugenud seda kusagilt välja, samuti ei kiida ülemus kunagi. Üks positiivnegi asi vähemalt! Aga nad ei ole rahul Naomiga, kuigi ei selgitanud lähemalt miks. Andsid talle hoiatuse, et kui ta oma suhtumist ei muuda, siis ta vallandatakse. Ausalt öeldes oli see tema jaoks kergendus, kuna ta tahab siit nagunii esimesel võimalusel jalga lasta…mida keegi peale minu ei tea.
Kui ma teiste blogisid loen, siis on näha, et peaaegu kõik on sarnases olukorras. Vähemasti hea on see, et meil peetakse kinni 8st tunnist ja sellest, et meil on 2 vaba päeva nädalas ja mitte rohkem kui 5 päeva järjest tööl. Aga see on NORMAALNE, et lepingu tingimustest kinni peetakse, mitte ma ei pea selle eest tänulik olema! Vabade päevadega on nii, et eile õhtul vahetuse lõpus öeldi mulle, et homme oled vaba. Ahsoo, oli minu reaktsioon. Homme jälle tööle, aga vähemasti on mul veel 1 päev saada vabaks sellel nädalal :)
Irina üritas meile selgeks teha, et peaksime olema väga tänulikud, et me Kreetal oleme, sest palju on veel tahtjaid, aga kuna majanduskriisi tõttu on hotellidel ka keeruline olukord, siis nad ei saa väga paljusid võtta. Kui keegi oleks mulle öelnud, et pean päevas sadu klaase ja söögiriistu poleerima, siis vaevalt oleks ma siia tulnud. Ju siis on see kogemus millekski hea…

Kodus on internetiga jamad, nuuks :( Näitab, et ühendus on, aga interneti lehte lahti ei tee. Istun praegu hotelli arvutinurgas, aga pean täpitähti kopeerima kusagilt + msni pole siin ka, nuuks. Loodetavasti see jama netiga ei jätku, ma ei saa niimoodi lihtsalt! Muidu kulgeb elu töises rütmis, tööd on palju, aga ma olen tänulik nende 7h eest, mis ma päeval vaba olen! Niipalju, kui ma teiste blogisid olen lugenud, pole kellelgi siin kerge ja otsesed ülemused on parajad jobud. Tuju viis alla ka see, et sain inimese ja looduskeskkonna aines hindeks C, mis viib mu keskmist hinnet alla parajal (negatiivsel) määral. Halduskorralduse sain A, mille üle on mul väga hea meel, nüüd on teadmata veel teeninduskorralduse hinne + tutvumispraktika. Vaevalt, et ma praktika eest hea hinde saan, kuna ülemus peab mind hindama. Vaevalt, et nad mind kuskile mujale tööle siin panevad nagu Inna kord rääkis... Varsti jälle tööle, tuleb oma 4h ära teha. Hiljemalt paari päeva pärast peaks ees terendama vaba(d) päev(ad)!!!! Loodetavasti antakse meile Naomiga ühiseid vabu päevi. Mul on tõeliselt hea meel, et ta restorani tööle pandi, eks ole näha, kas viiakse baari üle..aga ta kaalub tõsiselt koju minekut, kui esimesed rahad käes. Kahju. Tervitused Eestisse!

Häid lambaid mahub palju ühte lauta :)

Jah, meile tuli lisa korterisse, 22-aastane ungari tüdruk Naomi, kes hakkab tööle restoranis, hiljem võib-olla läheb baari üle. Eriti positiivne on see, et ta oskab inglise keelt :) Muidu on hästi tore tüdruk, aga natuke tundlik. Selles mõttes, et talle ei sobi kõik asjad, nt merevesi, mis on liiga must, sama "must" kui merevesi Eestis. Jne. Algus on kõigile raske, siin on nn kultuurišokk suurem. Tema heietab aga juba mõtteid kojuminekust. Järgmine nädal tulevad veel moldaavia ja ungari tüdruk. Meil on korteris aga 1 vaba voodi, viiendat siia küll mahutada ei anna. Isegi neli on palju, arvestades seda, et tuleb jagada vannituba ja wc'd, eriti hommikul kui kõik lähevad ühel kellaajal välja. Pürksi elu tuleb taas meelde :P Seega olen eriti õnnelik oma toa üle, mida ei pea kellegagi jagama (va riidekapid) + saan lükandukse vahelt kinni tõmmata! Praegu aga tuttu, homme ootab ees uus päev, varjase algusega.

kreeklased, eestlased

Olin siiani arvanud, et kreeklased on elav, avatud, lõbus, temperamnetne rahvus...umbes nagu hispaanlased, itaallased, aga tundub, et mitte ning Inna kinnitas väidet. Kreeklased pidid olema individualistid, nendel on "minu" või "sinu" aga mitte "meie", see käib näiteks sõpruskonna moodustamise kohta. Lisaks sellele pidid nad olema laisad, väsima ära sellest, et nad mitte midagi ei tee. Kuid seda, mida teised teevad, jälgivad nad huviga ning sellest ka räägitakse, tagaselja muidugi.

Leidsin paar päeva tagasi orkutist eesti tüdruku Gerli, kes on töötab ka siin linnas Rethymnos. Otsustasin täna tal tööl külas ära käia. Pärast mööda linna seiklemist, sest google kaart juhatas valesti, olin kohal :) Umbes 10 km siit eemal, aga bussipileti hind on mõistlik. Sealne hotell on hoopis vaiksem ja vabama õhkkonnaga, tundus, et saab rahulikult tööd teha, ei mingit üleliigset sebimist. Tagasi teel otsustasin jalutada ning teeäärseid supermarketeid külastada. Erriti käest sain ka teada, et kolledžist Katrina peaks olema samas linnas. Ning tagasiteel möödusin juhuslikult Ilatia hotellist (mida ma sinna sõites ei märganud), kus Katrina töötab. Otsustasin läbi astuda ning meeldivaks üllatuseks oligi ta tööl, esimest päeva muide! Nice :) Eks ole näha, kas tööajad ka klapivad, et saaks koos vaba aega veeta ;) Kusjuures, ka Katrina hotellis oli vaikne, seega mina olen see, kes ennast töö juures hulluks rabab...kuigi vaevalt, et ma viitsiks niisama tühja istuda (eriti, kui töö juures internetti pole). Nagu alati - igal asjal omad head ja vead!

Panorama, jootraha ja kreeka tants

Päeval käisime Innaga Panoramas. Siin mõned pildid:

Tundub, et siin jagab ülemus jootraha töötajate vahel, kas võrdselt - ei usu. Täna sain minagi oma esimese jootraha 1€ :D Summa missugune :P Ma ei tea palju siin kliendid jätavad, aga tundub, et mitte palju. Ma ei ole näinud kedagi, kes saaks 5€, 10 kindlasti mitte...

Täna õhtul oli hotellis üritus nimega Kreeta õhtu. Selles suhtes on hea õhtul töötada, et pärast vahetuse lõppu saab minna baari kuulama-vaatama + joogid töötajatele maja kulul :) Siiski ei viitsi keegi oma töötajatele midagi keerulist valmistada. Täna õhtul esinesid kreeka tantsijad ning haarasid publikutki kaasa, seega tantsisime töökaaslastega ka, kaasa arvatud juhataja/omanik!

Homme uusi kohti avastama :) Head ööd!

Pöördepunkt

Eilne päev oli mitmes mõttes tähenduslik:
PÄEVA NALI. Ülemus küsis ühe töötaja käest (Inna, 35, Ukrainast) kus külast ma pärit olen. Inna naeris ja ütles, et naaberkülast. Johhaidii! Ühesõnaga ülemusel pole aimugi, kus eesti on, rääkimata millestki muust, mis Eestit puudutab. Mulle pole see esimene kord, kui Eestit ei teata, aga Inna ütles, et loll on – võtku kaart lahti ja vaadaku, selgelt on Eesti näha. Seda enam, et Eesti ei ole väikseim riik maailmas.
AMETIKÕRGENDUS. Inna käest sain nö saladuskatte all teada, et mind pandi restorani vaid alguseks tööle. Ettekandja töö pole kunagi mu lemmik olnud, seda enam, et siin loeb kiirus – nagu Inna ütles, see ei ole restoran, kus istub 10 inimest, et rahulikult käid ja teed. Inna jutu järgi näidatakse mulle siin erinevaid töid (olen ju siiski praktikal nagu turismi eriala üliõpilane). Ise ma ei kujuta ette, kuhu mind võidaks panna. Vbl baari, aga edasi ei tea. Vastuvõtt on veel võimalus, rohkem ei tule siin ameteid ette. Eks siis näha ole. Loodan ainult, et ta tühja juttu ei rääkinud, st et see niisama kõlakas pole. Samas, mis on algus, 1 kuu? Täna tundub sel jutul olevat kahtlane väärtus. Ei tea, uskuda või mitte, aga nii väga tahaks muud tööd teha, aga kas teab, kas see oleks parem.
INIMESED. Inna sõnul ei ole siin Kreekas kultuuri. Ma ei oska selle peale midagi kosta. Tõsi on, et elatutakse turismist, ainus mis siin raha sisse toob on päike, liiv ja (mere)vesi, seega ilmselgelt töötab enamik turismi teeninduse vallas, kus alati ei ole vaja kõrgeid teadmisi. Inna sõnul ei oska osad siin isegi makarone keeta, sest ka vanemad ei oska. Ei tea, pole külas käinud kreeklastel. Sain ka teada, et üks naistöötaja restoranis on 36a ja elab koos perega, st vanemad + ta vennad ja nende pered ning pole plaanigi endale pere muretseda. Siin on teisigi samas vanuses töötajaid, kellele vanemad ette-taha kõik ära teevad. Samuti pidid inimesed mõtlema üht, ütlema teist ja tegema kolmandat. Samas on Inna ise ka mitmepalgeline – kord kiidab ülemust taevani, siis laidab, et too on laisk ja loll, siis jälle räägib, et mul on vedanud, et ma olen nii heade inimeste otsa sattunud. Kord ta räägib mulle, et sa liiga aeglaselt teed, teine kord, et ma liiga palju tööd teen, et ei ole vaja, kuna mulle nii palju ei maksta. Ühesõnaga kord nii, kord naa. Saa siis sotti. Aga muidu on ta tore, lahke. Käisime õhtul pärast tööd jäätist söömas ja siis näitas mulle linna kindlust. Seal platvormil oli nii ilus, kogu linn oli tuledes, samuti on raske näha taeva ja mere piiri..ning vaikus. Täna käisime kohas nimega Panorama, seal oli niii sinine vesi! Homme lubas mind veel mingisse kohta viia :) Selle üle on mul siiralt hea meel. Veel üks asi, mulle tundub, et siinsele ülemusele sõbrannatamine ei meeldi. Ise sõbrustab küll, aga ma arvan, et asi on selles, et ma ei oska kreeka keelt. Oli Inna käest küsinud, kuidas me suhtleme, kui ta inglise keelt ei oska. Inna vastas, et vene keeles. Aga teised siin vene keelt ei oska. Samas ei ole minul ka hea tunne, kui ümberringi käib kreeka keelne vadin ning keegi ei tõlgi.
LIIKLUS. Innal on skuuter, millega ta mind aeg-ajalt sõidutab ning mina kui jalakäia ei olnud tähele pannud, et siin inimesed rohelise tule ajal sõidavad aeglaselt, aga punasega vajutavad pedaali. Kiiruspiirangud ei ole siin ka midagi. Kui lennujaamast Hania bussijaama sõitsime, siis taksojuht sõitis 30 alas 90ga. Inna sõnul on siin kõik täpselt vastupidi nagu normaalne oleks.
Yannis hoiatas, et tänane õhtusöök tuleb raske, kuna hotellis on suur show (Kreeta öö) ning osa restorani töötajaid on sellega hõivatud. Samuti pidi tulema palju rahvast, kes tahavad varakult süüa. See-eest on mul reede ja laupäev vaba. Nagu öeldud lubas Inna homme mingit kohta näidata mulle, seega osa ajast on sisustatud. Sain täna teada, et linnas on veel 2 eestlast, kes töötavad hotellides, üks kolledžist. Peaks nad üles otsima. Varsti aga tööle. Kirjutamiseni!

Elamine

Kõige ülemisel pildil minu tuba :) Olen sellega tegelikult täitsa rahul. Järgmine pilt on Alexandra omast, ta on endal kaks voodit kokku lükanud. Ja viimasel pildil on meie kööginurk, selle kõrval wc/vannituba. Viimase vastas on tegelikult veel üks voodi - jah, vaatega wc'sse...

Kohal!

Nüüd siis neljandat päeva Rethymnos!

Alustuseks ootasime Silveri ja Reimoga lennujaamas 1,5h enne kui saime check-in’i teha. Uskumatu, et enne suure grupi väljasõitu oli tööl ainult kaks inimest. Kuna me ei olnud viimased, kes check-in’i tegid, siis oli ilmselge, et lend hilineb. Planeeritud 03.45 asemel sõitsime välja kl 04.30 paiku. Kreetal maandusime kl 8.30 Lennujaam on väike ning kohvrid saime kätte esimeste seas. Pärast takso- ja bussisõite olin kohal Rethimnos Minose Hotellis. Poisid jätkasid teekonda Heraklioni poole. Pärast mõne ajalist ootamist toodi mind mu elukohta – umbes 10-15 minutlise jalutuskäigu kaugusel hotellist eemal asuvasse korterisse. Pean tunnistama, et koht on paras urgas, kuskil keldrikorrusel. Õnneks on siin rõdud, mis on ka ainukesteks akendeks korteril. Korterit jagan omavanuse Moldaavia tüdruku Alexandraga, kes töötab hotellis toateenijana. Inglise keelt ta eriti ei oska, seega räägime segamini inglise ja vene keelt. Pmslt on mul oma tuba, lükanduks on vahel, aga riidekapid on kõik minu toas. Saame hakkama :) Korteris on veel väike kööginurk külmkapi, pliidi, kapi ja kraanikausiga + wc ja dušš.

Väljas on räigelt palav, iga päev üle 30 kraadi. Sellises kuumuses peab saama töötada, õnneks küll siseruumides, aga ega see palju ei päästa (higi torkan ikka pmslt igal sammul). Loodetavasti harjub sellega. Korteris on jahedam, mis on positiivne, aga nii kui kodust lahkudes rõduuksed kinni panna, siis naastes on siin umbne.

Tööst. Töötan restoranis kl 7-11 hommikul ja 18-22 õhtul. Kuna hommiku- ja õhtusöök on rootsi lauas, siis minu ülesandeks on laudu katta ja koristada, salvrätte voltida, klaase ja söögiriistu poleerida jms Siin õpetatakse vähe haaval iga päev, mis kohati on hea, aga teisalt pidurdab arengut..sest kunagi ei tea palju veel on õppida. Kõike on vaja teha kiiresti-kiiresti, ehk see tuleb aja pikku. Liiga palju on siin tööl kreeklasi, tahaks eestlast või skandinaaviast kedagi! Aga vaevalt, et tuleb. Üldse on hotellis vähe praktikante, osa koristajaid on Rumeeniast, Moldaaviast ja Albaaniast, aga nad on vanemad.

Linna ma eriti ei tunne. Eile käisime Alexandraga koristusasju ostmas, seega nägin kohti, mida enne ei teadnud. Linnas on palju moldaavlasi, need on talle näidanud + ta on siin olnud veidi kauem kui mina. Rannas olen ka 2 korda käinud. Pean ise hakkama vabal ajal rohkem ringi liikuma. Oleks lollus siin oldud aega kasutamata jätta, selleks et linna/riigiga mitte tutvuda.

Internetiga on ka korteris kehvasti. Ühe koodita wifi ühenduse leidsin, aga ühendus on kehvake. Wifi on siin üldse suheliselt ulme. Hotellis on 2 arvutit, mida saavad töötajad tasuta kasutada. Interneti kohvikuid on ka palju, 1h maksab u 2€, aga oma läppar on parim! Pean rääkima ehk annab siia kaablit vedada, aga vaevalt. Jama lihtsalt, kui nett võib iga hetk välja hüpata. Eks ma katsun endast märku anda nii tihti kui võimalik. Päikest!